Millerism sai nime baptisti ilmikjutlustaja William Milleri (1782–1849) järgi, kes hakkas 1831. aastast kuulutama Jeesuse Kristuse taastulekut aastate 1843–1844 paiku. Liikumine kogus kiirelt järgijaid eri uskkondadest, levides nii äratuskoosolekute kui ka arvukate publikatsioonide vahendusel. Kui Kristuse taastuleku kuupäevana fikseeritud 22. oktoobril 1844 seda ei juhtunud, kaotas liikumine kiirelt autoriteedi ja poolehoiu (seda perioodi millerismi ajaloos on nimetatud „suureks pettumuseks“). Need järgijad, kes pidasid vaatamata luhtunud ettekuulutusele Kristuse peatset taastulekut endiselt võimalikuks ja keskendusid oma vaimsuses selle ootusele, panid aluse uuele uskkonnale ehk adventismile. Selle suurima ja tuntuima haru moodustavad nüüdisajal seitsmenda päeva adventistid.
