Kesköömissa on kujunenud Roomast pärit kombest pühitseda Kristuse sündimise auks ööpäeva jooksul kolm missat. Need jumalateenistused toimusid keskööl, koidikul ja päeval, hiljem laienes komme pühitseda kesköömissat ka ülestõusmisööle ja mõnel pool ka nelipüha ja Issanda muutmise püha ööle. Aquino Thomas seostab nimetatud kolm missat sümboolselt Kristuse „kolmekordse“ sündimisega: 1) igavikuline, mis on varjatud meie silmade eest ja toimub seega öösel; 2) ajalik-vaimulik – koidikul, kui Kristus justkui „koidutäht tõuseb teie südameis” (2Pt 1:19); 3) ajalik-ihulik sündimine ja seega inimestele nähtavaks saamine, toimub päeval (Summa Theologica III:83:2). Teadaolevalt esimese kesköömissa pühitses jõuluööl paavst Sixtus III (ametis 432–440) oma ametiaja alguses Santa Maria Maggiore basiilikas. Ülestõusmispüha öömissa on paasaöö liturgia osa ja pühitsetakse vahetult pärast vigiiliat. Idakirikus pühitsetakse öist liturgiat ülestõusmisööl, mõnel pool ka muudel pühadel.
