Inimese kui Jumala loodu olemasolu mõte kristliku õpetuse seisukohast viib ta tagasi teda armastava Jumala juurde, sest pattulangemise tõttu oli inimene Jumalast eemaldunud. Inimesel on võimalus jõuda armastuse kaudu Jumala tundmiseni. Loodud maailma kuuluvana on inimese jaoks ülioluline olla osaduses nii Jumalaga, maailma Loojaga, kui ka üksteisega. Uues Testamendis kõneleb Paulus inimesest tervikuna, tema ihust, hingest ja vaimust: „Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks!“ (1Ts 5:23). Inimese kolmikliigendus (trihhotoomia) ei ole ainuomane kristlusele, selle õpetuse võtsid kristlikud mõtlejad üle kreeka filosoofide mõjul. Samas käsitletakse inimest ka materiaalsest ihust ja mittemateriaalsest hingest koosnevana (dihhotoomia).
