Tänase Türgi alal Sivasis sündinud armeenia katoliku preester Mhitar (ladinapäraselt Mechitar, 1676–1749) rajas uue munkade vennaskonna 1701. aastal ja võttis selle aluseks püha Benedictuse (u 480 – 547) ordureegli. Paavst Clemens XI (ametis 1700–1721) tunnustas uut ordut 1711. aastal, alates 1717. aastast asub ordu keskus San Lazzaro saarel Veneetsia lähistel. Mhitariste loetakse üheks benediktlaste haruks, kuid nad on administratiivselt eraldi ordu ega kuulu benediktlaste konföderatsiooni. Aastal 1773 jagunes ordu omakorda kaheks ja kuna uue haru keskuseks kujunes Viin, nimetati neid ka Viini mhitaristideks. 2000. aastal kaks haru taasühinesid. Mhitaristid ei ole ainult kontemplatiivne ordu, nad tegelevad ka aktiivselt misjoniga armeenia kogukondades, on tuntud oma teadustöö poolest ning andsid 19. sajandil olulise panuse armeenia keele ja kultuuri arendamisse ja uurimisse. Ordu liikmed kannavad habet ja augustiinlaste riietusele sarnanevat musta rüüd.
