Algne mardipäeva tähistamine on seotud 4. sajandil elanud pühaku, nüüdisaegsel Prantsusmaal asuva Tours'i piiskopi Martinuse (surnud 397) mälestamisega. Martinus on alkohoolikute, kerjuste, ratsanike, hotellipidajate ja veinimeistrite kaitsepühak, ta on ka laialdaselt tuntud legendi järgi, kuidas ta veel Rooma sõdurina poolitas oma sõdurimantli, et poolpaljale kerjusele kehakatet pakkuda. Püha Martinuse mälestuspäev on läänekirikus 11. novembril ja idakirikus 12. novembril. Luterlikes maades, sh Eestis, nihkus aga mardipäeva tähistamine reformatsioonile järgnenud sajanditel päev varasemaks, 10. novembrile, sest siis on usureformaator Martin Lutheri (1483–1546) sünnipäev. Eesti rahvakalendris on mardipäevaga seotud mardijooksmise traditsioon. Varasemas ajaloos kuulus kostümeeritult mardisandiks käimine Eestis noormeeste initsiatsiooniriituste sekka, hiljem, alates 19. sajandist on marti jooksnud eri vanuses ning mõlemast soost lapsed ja noored.