Et Jumal on kõige Looja, on nii Vana (1Ms 1:1jj; Ps 148:5; Js 45:12 jm) kui ka Uut Testamenti (Ap 14:15; 1Kr 8:6; Ilm 10:6 jm) läbiv tunnistus. See ei tähenda, et Jumal oleks pelgalt maailma liikumalükkaja, vaid ta teotseb pidevalt edasi. Ta on loodu alalhoidja ja ülalpidaja. Tunnistada Jumalat kui kõige Loojat tähendab tunnistada tema kõigeväelisust ja mõista enda absoluutset sõltuvust temast.
