Ta konstrueeris raamid mõõtmetega 440×230 mm. Liikuvate raamidega taru konstrueerimine õnnestus seetõttu, et 1851. a avastas Langstroth nn „mesilaskäigu”. See on ava, mida mesilased täis ei ehita, ega täida ka taruvaiguga. Langstroth tegi kindlaks, et avaust 5–9 mm mesilased täis ei ehita. Seevastu alla 5 mm-se ruumi täidavad mesilased taruvaiguga, suuremasse kui 9 mm, aga ehitavad kärje. Seega võib Langstrothi pidada esimese liikuvate raamidega ja pealt avatava taru leiutajaks.