Veepühitsus on alguse saanud ristimisriitusest. 4. sajandiks kujunes välja komme lugeda ristimisvee pühitsemisel eksortsismipalved ja teha vee kohal ristimärk. Üldlevinud on uskumus, et pühitsetud vesi kaitseb inimest kurja eest, seda kasutatakse ka haiguste vastu. Mõnes protestantlikus kirikus pühitsetakse vett ristimiseks vastavate palvete lugemisega vee kohal. Katoliku kirikus lisatakse veele pühitsemise ajal veidi soola (vt Mk 9:50). Õigeusu kirikus ei panda soola ega muud lisaks, vaid loetakse vee kohal vastavad palved ja kastetakse käsirist kolm korda vette.