Eestis kasvab üle 160 liigi, neist levinumaid on 30. Võilill on tugeva, sügavale ulatuva sammasjuurega. Lehed juurmise kodarikuna. Õitseb mai keskpaigast kuni augustini, kuid peamine meekorje saadakse kolme nädala jooksul, arvates õitsemise algusest. Korvõisikud on rohkeõielised. Õied kollased. Väga hea õietolmutaim. Õietolm oranž. Nektarieritus tagasihoidlik, keskmiselt 20 kg/ha, kuid rikkaliku õitsemisega tagab mesilastele produktiivkorje. Paremini eritab nektarit temperatuuril +20° ja üle selle. Õied avanevad hommikul kella 5–6 paiku. Jaheda ja niiske ilma korral jäävad õied kogu päevaks suletuks. Üks taim eritab keskmiselt 0,026–0,029 g suhkrut. Võilillemesi on väga tiheda konsistentsiga ja kleepjas. Väljavurritatult kristalliseerub umbes nädalaga. Värske mesi on helekollast kuni tumedat merevaigu värvi, mõrkja võilillemaitsega. Kristalliseerunult pehmemaitselisem, keskmise suurusega kristallidega. On hinnatud suhteliselt suure raua- ja kaltsiumisisalduse tõttu. Võilille juurt kasutatakse rahvameditsiinis söögiisu parandamiseks ja kõhukinnisuse vältimiseks. Kasvatatakse Lääne-Euroopas aedades ka salatitaimena.
