Küberneetika kui termin, mis tähistab kiriku- või kogudusejuhtimisõpetust, võeti evangeelses teoloogias kasutusele 19. sajandi lõpul. Selle lähteks on Uue Testamendi kirjakoht 1Kr 12:28, kus Paulus Vaimu ande loetledes nimetab ka juhtimist (kr κυβερνήσεις). Küberneetika tegeleb ühelt poolt praktilise teoloogia ajalooga, uurides kiriku kui ühiskondliku institutsiooni korraldust ja valitsemiskorda, selle korra tekkimist ja kujunemist, kuid ka aktuaalsete kirikukorralduslike küsimustega, olles tihedalt seotud kõigi praktilise teoloogia teemadega.