Algul kujutas endast kinnist vanuserühma, seejärel meeste- või naisteliitu (meeste- või naistemaja). Salaliidul olid oma salajased kooskäimiskohad, käitumisreeglid, riitused. Salaliidus toimusid kultustalitused, initsiatsiooniriitused, noorukite ja tütarlaste ettevalmistamine elluastumiseks. Eriti tuntud on Okeaania salaliidud, millel oli kohati ka oluline poliitiline mõjuvõim. Seega oli salaliitudel nii usundiline kui ka sotsiaalne tähendus. Esimest korda kirjeldas salaliite 19. saj saksa etnoloog H. Schurtz. Salaliitudest on välja kasvanud müsteeriumiliidud, mungaordud ja teised vennaskonnad ja salaühingud (vabamüürlased, maffialiidud, tsunftid, gildid, üliõpilaskorporatsioonid, kinnised klubid).