Kolgata-grupp on algselt Bütsantsi ikonograafia motiiv. Lääne religioosses kunstis sai see populaarseks keskajal seoses armulauapraktika arenguga. Armulauast osasaamine oli usklikule harv ning sel ajal, kui preestrid jagasid omavahel armulauda, pidi kirikuline piirduma armulauaandide vaatlemisega ehk nn silmakommuniooniga, Vaatlemise ja mediteerimise keskmesse tõusis ka Kolgata-grupp. Keskaegses kirikus oli see asetatud altariruumi ja kesklöövi vahele, ka vahevõrestikule või võrestikutalale, mistõttu seda nimetatakse mõnikord ka võidukaaregrupiks. Kolgata-grupp võib olla paigutatud ka näiteks ristitee radadele, oma koht on sel ka reformatsioonijärgsetes kirikutes.
