Legendi järgi olevat selle 3. saj e.m.a rajanud India kuninga Ašoka vanem poeg. Juba varem oli see indoeuroopa päritolu tohaari rahva asuala keskus. Siiditee ääres asuva linnana kujunes Hotan I at esimesel poolel oluliseks budismi keskuseks Sise-Aasias, kus asusid eri koolkondade kloostrid ja templid. 1006 alistasid Hotani muslimid ning selle tähtsus kaubandus- ja kultuurikeskusena hääbus. Tänapäeva arheoloogid on Hotanist leidnud palju budistlike tekstide käsikirju ja fragmente ning budistliku kunsti ja arhitektuuri mälestisi, samuti varasemaid tohaari kultuuri mälestusmärke.