Kariklased ehk utrakvistid oli algselt nimetus, mida hussiidid enda kohta ise kasutasid. Hiljem hakati nii nimetama hussiitide mõõdukamat voolu, mis keskendus oma nõudmistes peamiselt kirikureformidele ega soovinud ulatuslikke sotsiaalseid muutusi. Seda toetasid peamiselt Tšehhi aadel ja jõukamad linnakodanikud. Nii nagu kõigil hussiitidel, oli nende nõudmiste kese karikaosadus ehk ilmikute võimalus osa saada lisaks armulaualeivale ka armulauaveinist (sellest ka nimi kariklased või utrakvistid (ladina utraque tähendab 'mõlemad')). Hussiitide sõdades (1419–1434) liitusid kariklased lõpuks katoliiklastega radikaalsemate voolude (eelkõige taboriitide) vastu ja purustasid nad. Seejärel taasühinesid nad roomakatoliku kirikuga, mis oli valmis osa nende nõudmistest rahuldama, näiteks võimaldati neile armulauda kahel kujul. Hiljem neist järeleandmistest siiski taganeti ja 17. sajandi katoliku vastureformatsiooniga likvideeriti kariklaste liikumine lõplikult.
