Algkogudus Jeruusalemmas tekkis u 30–33 pKr, esimesel kristlikul nelipühal Püha Vaimu väljavalamisega Jeesuse Kristuse jüngrite peale. Kogudus oli juudikristlik – selle liikmed olid peamiselt juudid, kes järgisid igapäeva- ja liturgilises elus veel valdavalt juudi tavasid ega eristanud ennast selgelt judaismist. Algkogudus püsis kuni 130. aastateni, mil see hävitati ja pillutati laiali Bar Kohba ülestõusu järel Juudamaal korraldatud repressioonide käigus. Ap 2:42-47 antud kirjeldus Jeruusalemma koguduse üksmeelsest eluviisist on läbi aegade olnud kristlike osaduskondade ideaaliks.