Uues Testamendis on jünger Jeesuse järgija ja õpilane. Jüngrid saatsid teda rännakutel (Lk 19:37). Jüngrilt nõutakse usku ja valmisolekut kannatada Jeesuse nimel (Mt 10:17–22). Jeesus on nimetanud oma järgijaid „maa soolaks“ ja „maailma valguseks“ (Mt 5:13–16). Jeesus läkitas jüngrid kuulutama evangeeliumit ja ilmutama Jumala vägevaid tegusid (Lk 10:1). Samuti ütles ta, et neid tuntakse armastusest üksteise vastu (Jh 13:34–35). Jüngriksolemise eeldus on pühendumine Issandale: „Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!“, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas“ (Mt 7:21). Jeesuse ajal polnud jüngrite arv kindlaks määratud. Jeesuse järgijaskonna seast olid 12 jüngrit nimeliselt väljavalitud, keda on hiljem nimetatud apostliteks (Lk 6:13–16). Nende ülesanne oli pärast Jeesuse ülestõusmist ja taevasseminekut jätkata evangeeliumi kuulutamist ja rajada Kristuse järgijate kogudus. Põhimõtteliselt võib kõiki Kristuse järgijaid nimetada jüngriteks.
