Viimse aja sündmusi ja Kristuse lõplikku võitu kirjeldava teosena on Johannese ilmutus leidnud koha Uue Testamendi kaanoni lõpus. Sisust lähtuvalt paigutub selle kirjutamise aeg 1. sajandi lõpukümnendisse, mil oli juba toimunud kristlaste tagakiusamisi ning oodata oli veel rängemaid kokkupõrkeid. Sellisel taustal mõjus Johannese ilmutus kinnituse ja lohutusena, kuna usus kindlaks jääjaid ootab triumfeerimine koos Kristusega. Teose autor nimetab ennast Johanneseks, kes on Jeesuse tunnistamise pärast pagendatud Patmosele. Vanakiriklik pärimus samastab ta apostel Johannesega, kuid tekstikriitlised uuringud seda pigem ei kinnita.
