Vars harunev, püstine. Õitseb juulist hilissügiseni. Õied roosad või roosakaslillad, karvased, kuni 12 mm pikad ja asetsevad tihedates kobarates lehtede kaenlas. Õied eritavad hästi nektarit (+20°C juures) ka kuiva ilmaga. Seetõttu on ta üks kindlamaid meetaimi just põua-aastatel. Üks õis õitseb tavaliselt kaks päeva ja eritab selle aja jooksul 0,5–1,0 mg nektarit, mis sisaldab kuni 40% suhkruid. Hommikutundidel on suhkrusisaldus nektaris väiksem. Nektar on läbipaistev, värvitu ja nõrga terava maitsega. Kui arvestada, et ühel taimel on 2000–2700 õit, võib ühe taime poolt eritatav nektarikogus olla kuni 2,7 g. Meeproduktiivsuseks loetakse 100–300 kg/ha. Mesi on värvuselt õlgkollane, nõrga lõhnaga. Veiste südamerohi kasvab elamute läheduses, prahipaikadel ja mujal ülesharimata maadel. Teda saab paljundada seemnetest. Külvamisel on külvisenormiks 6–8 kg/ha. Külvatakse või istutatakse laiarealiselt, reavahedega 60–70 cm. Algarenemine on aeglane, seetõttu tuleb reavahesid harida. Peale hea meeproduktiivsuse hinnatakse veiste südamerohtu veel ravimtaimena. Kasutatakse rahustava vahendina, südame pekslemise ja kõrgvererõhutõve algstaadiumis. Arvatakse, et ületab toimelt palderjani 3–4-kordselt. Südamerohu seemned sisaldavad ligi 30% kõrgeväärtuslikku õli.
