religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus panteonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu
Hea teada
Babüloonias Marduk, Egiptuses Amon, Peruus Inti. Henoteism võib olla monoteismile eelnevaks faasiks, nagu näitab ka JHWH esilekerkimine varajases judaismis (vt 1Ms 15, 11).
