Jumalakandja (kreeka Θεοφόρος) tiitel on küllaltki harv. Esimene pühak, keda idakiriku traditsioonis nii nimetama hakati, oli püha Ignatios Antiookiast ehk Ignatios Jumalakandja (surnud 2. sajandi esimesel poolel). See osutas tema erilisele lähedusele Jumalale ja palavale armastusele Jumala vastu. Ignatios on siiani peamine pühak, kelle puhul seda lisanime kasutatakse. Kui vahel harva on ka Maarjat nimetatud Jumalakandjaks, siis tema puhul peetakse silmas hoopis teist kreekakeelset aunimetust Θεοτόκος, mille traditsiooniline vaste eesti keeles on 'Jumalasünnitaja'.
