Tuntud mahajaana olulise levikualana m.a.j esimestel sajanditel, mil Gandhārast kujunes Kušaani impeeriumi keskus. Sel ajal rajati sinna hulgaliselt templeid ja kloostreid ning seal õitsesid mitmed budismi koolkonnad, eriti sarvastivaada. Gandhāras olevat u 100 m.a.j toimunud Kaniška I patroneeritud neljas budismi suurkogu. Juba enne budismi sinnajõudmist oli Gandhāra piirkond, kus puutusid kokku erinevad tsivilisatsioonid: India, Kreeka-Baktria ning Kesk- ja Sise-Aasia, viimase vahendusel ka Hiina. See lõi tingimused aktiivseks kultuurivahetuseks, tänu millele kujunes seal budismi mõjukaim skulptuurikoolkond. Gandhāra koolkond, mille esimesed mälestised pärinevad 2. saj e.m.a, ühendas kreeka raidkunstile omase meisterliku inimkeha kujutamise budismi ideedega. Selle tulemusel sündis buddhade ja eriti bodhisattvate inimkujulisena kujutamise traditsioon, mida varasemas budistlikus kunstis ei viljeldud. Gandhāra kunst mõjutas oluliselt india ning sise- ja ida-aasia budistliku skulptuuri arengut.
