Teoloogiliselt on esimene armulaud seotud admissiooni ehk armulauale lubamise küsimusega, milles eksisteerib kaks suurt koolkonda: kas armulauale pääsemisel peetakse piisavaks ristimist (baptisma est admissio) või vajab see ka konfirmatsiooni (confirmatio est admissio). Esimese armulaua pidulik tähistamine on levinud eelkõige roomakatoliku kirikus, kus piisab ristimisest, kuid samas eeldatakse lapselt mõningast arusaamist sakramentidest, mistõttu armulauale minek jääb enamasti kooliea algusesse. Enne esimest armulauda käib laps esmakordselt pihil, sündmuse puhul kannab ta pidulikku, enamasti valget riietust, hiljem järgneb pidulik tähistamine perekonna ja sugulaste keskel, lapsele tehakse sel puhul ka kingitusi. Luteri ja anglikaani kirikus on nüüdisajal esindatud mõlemad koolkonnad ning nendes kogudustes, kus on ette nähtud enne esimest armulauda konfirmeerimine, tähistatakse neid kahte sündmust koos (luterlased leeripühana).