Aunimetust kasutatakse nii kirjalikul kui ka suulisel viitamisel piiskopile või abipiiskopile, sellele võib järgneda tema ametinimetus koos või ilma nimeta, harvemini nimi ilma ametinimetuseta. Keeltes, kus tiitel on laiemalt kasutusel ka nimisõnalisel kujul (nt vene, inglise, prantsuse ja saksa keeles), võib seda kasutada ka vastava vaimuliku poole pöördumisel ilma ametinimetust või nime lisamata. Eesti keeles esineb nimisõnaline vorm „pühitsetu” äärmiselt harva.
