Eksegeetika uurimisobjektiks on tekst koos selle saamislooga, s.o teksti ajalugu: erinevad käsikirjad, nende kujunemine ja redaktsioon, mistõttu selle eeldusdistsipliinideks on Piibli algkeeled, Iisraeli ajalugu, Vana ning Uue Testamendi sissejuhatus jt. Ajaloolis-kriitiline tekstiuurimine, mis kujunes välja 20. sajandi keskpaigaks, kasutab järgmisi eksegeesi meetodeid: teksti-, kirjandus-, vormi- ja redaktsioonikriitika. 20. sajandi lõpukümnendeil on neid täiendama asunud narratiivi- ja retoorikakriitika jmt.
