Üldreeglina tegelevad kärgede ehitamisega 12–18 päeva vanused töömesilased. Nendel on hästi arenenud vahanäärmed, mille tegevus aeglustub, kui nendest saavad valvurid. Samad 12–18 päeva vanused mesilased kaanetavad ka hauet ja meekärgi. Kui noortel mesilastel puudub võimalus kärgede ehitamiseks, poetavad nad vahapeeglitele eritatud vahalestmekesed taru põhjale, kust nad välja ventileeritakse. Vajadusel võivad vahanäärmed taas tööle hakata ka vanematel (ületalvitunud mesilastel), kuid nende vaha produtseerimise võime on tunduvalt väiksem, kui noortel mesilastel. Ameerika haudmemädaniku tõrjumiseks soovitatakse mesilaspere ümber ajada kärjepõhjadega raamidele. Mõnikord soovitatakse seda teha isegi kaks korda suve jooksul. Kui ajada haigestunud pere kärjepõhjadega raamidele, siis tuleb seda kindlasti ka sööta, eriti korjevaesel ajal. 12 Eesti standardtaru pesaraami ülesehitamiseks vajab pere 16–21 liitrit suhkrulahust, mis on valmistatud veest ja suhkrust vahekorras 1:1. Teisel ümberajamisel on söödakulu umbes sama suur, kuid kärgede ülesehitamise aeg pikeneb peaaegu poole võrra. (12 kärge ehitatakse üles keskmiselt 14–16 päevaga). Kolmandal ümberajamisel vajab pere umbes 12–15 liitrit suhkrulahust, kuid kärgede ehituse aeg (12 kärge) pikeneb 22-le päevale. Neljandal ümberajamisel vähenes söödakulu 7–8-le liitrile, kuid kärgede ehitus jäi praktiliselt pooleli, sest pere oli kaotanud kaaluliselt ligi 75% mesilastest. Seega ei ole otstarbekohane ühte ja sama peret suve jooksul ümber ajada kärjepõhjale üle 2 korra.
