Iga nektari üleandmisega lisatakse sellele neelunäärmete sekreeti, mis soodustab suhkrute hüdrolüüsi. Nii toimub nektari mitmekordne imemine vastuvõtjate mesilaste meepõide ja selle perioodiline väljutamine, mille tulemusena nektari veesisaldus väheneb 70%-ni. Sellise suhkrusisaldusega nektarit (e toormett) ei suuda mesilased enam oma meepõide imeda ja see paigutatakse väiksemate kogustena kärgedesse. Meekärgede vaheliste kärjetänavate intensiivse ventileerimise tulemusena vähendatakse veesisaldust 18–20%-ni. Seejärel meekannud kaanetatakse.