Lõplikult lahknesid kreeka- ja roomakatoliiklus 1054. a. Kreekakatoliiklus on 15 autokefaalset e autonoomse juhtimisega kirikut, kelle seas on auprimaat Konstantinoopoli kreekakatoliikliku kiriku patriarhil. Kreekakatoliikluse õpetuslikud alused on Piibli Vana ja Uue Testamendi, ortodoksi kirikute traditsioon ja dogmad ning esimese seitsme ülemaailmse kirikukogu otsused. Tähtsaimad dogmaatilised ja liturgilised erinevused võrreldes roomakatoliiklusega on: (1) Püha Vaim lähtub vaid Isast, (2) armulaual saavad kõik nii veini kui ka leiba, (3) armulaualeib on hapendatud, (4) ristimärki tehakse kolme sõrmega, (5) liturgia on lubatud kohalikes keeltes, (6) sakramente on seitse (ristimine, võidmine, piht, armulaud, laulatus, vaimulikuks pühitsemine e ordinatsioon ja haige õlitamine) ning sakramentidest võivad osa saada üksnes kreekakatoliiklike kirikute liikmed, (7) vallalisus e tsölibaat on munkadel, nunnadel ja vaimulikel alates piiskopist, kes ongi mungaks pühitsetud.
