Idakirik põlvneb valdavalt neljast vanast patriarhaadist, mis asuvad Lähis-Ida piirkonnas ning mida mõjutasid tugevalt kreeka keel, kultuur ja filosoofia – need on Aleksandria, Antiookia, Jeruusalemm ja Konstantinoopol. Nüüdisajal moodustavad idakiriku: (1) õigeusu kirik, (2) 5. sajandil teoloogiliste lahkhelide tõttu tekkinud vanad idakirikud, (3) uusajal läänekiriku mõju tugevnemisel tekkinud kirikud, mille liturgia ja tavad pärinevad õigeusu ja vanade idakirikute traditsioonist, kuid mis on omaks võtnud läänekiriku teoloogia. Viimaste all peetakse peamiselt silmas Rooma paavstile alluvaid idakatoliku kirikuid, kuid vahel liigitatakse nende alla ka peamiselt 19.–20. sajandil protestantliku misjoni tulemusel tekkinud protestantlikud idakirikud. Üldkeeles kasutatakse idakiriku nimetust sageli õigeusu kiriku kui suurima idakirikusse kuuluva uskkonna sünonüümina, kuid see ei ole täpne.