Kolmainupüha sisuks on Jumal, kes on ilmutanud end inimkonnale Isa ja Poja ja Püha Vaimuna. Varajases kirikus eraldi Kolmainsusele pühendatud püha ei olnud. Läänekiriku traditsioonis tähistatakse kolmainupüha alates 14. sajandist nelipühajärgsel pühapäeval, kuna nelipühadel tähistatav Püha Vaimu mahatulemise sündmus andis erilise tunnistuse Jumala kolmainulisest olemusest ja jätkuvast tegutsemisest maailmas. Õigeusu traditsioonis pühitsetaksegi kolmainupüha koos nelipühaga, nelipühajärgsel pühapäeval aga pühitsetakse kõigi pühakute püha. Kolmainupüha on ühtlasi kirikukalendri teist poolt sissejuhatav pühapäev, mistõttu järgneva poolaasta pühapäevi nimetatakse mõne liturgilise traditsiooni järgi kolmainupühajärgseteks pühapäevadeks. Vanem ja tavapärasem traditsioon loendab kirikuaasta teise poole pühapäevi alates nelipühast.
