Roomakatoliku kirikuõiguse järgi kuuluvad toomkapiitli liikmed kanoonikute hulka, kuid mõnes keeles on nende eristamiseks muudest kanoonikutest antud neile eraldi nimetus. Saksa keele mõjul hakati ka eesti keeles toomkapiitli liikmeid nimetama toomhärradeks. Nüüdisajal on nimetus mõlemas keeles kasutusel eelkõige ajaloolises tähenduses, viidates feodaalajastule, mil toomhärradele kuulus piiskopkonna ja katedraali juhtimises osalevate kõrgemate vaimulikena sageli ka ilmalik võim ning ametikohaga kaasnes kindel sissetulekuallikas ehk prebend. Tähtsaimat toomhärrat, kes juhtis kapiitlit või asendas piiskoppi kapiitli juhina, on nimetatud toomdekaaniks või toompraostiks.