Dogmadelugu käsitleb esimeste kristlike sajandite kirikliku õpetuse kujunemist hellenistlikus kultuurikeskkonnas ning hõlmab kõiki olulisi muutusi kiriku põhiõpetuses kuni tänapäevani. Dogmade süstemaatiline uurimine kujunes teadusharuks 18. sajandil, kui lähtuti teadmisest, et usudogmad, olles küll jumalikud ilmutustõed, vajavad sõnastamist vastavalt ajastu nõudele ning kriitilist hindamist. Nüüdisajal nähakse dogmadeloo ülesandena mitte ainult dogmade ajaloolise kujunemise uurimist, vaid ka seda, kuidas kiriku kogu õpetuse varamut rakendada kiriku igapäevaelus.