Euharistia pühitsemine tähistab idakirikute ja Bütsantsi riituses Jumala auhiilguse nähtavaks saamist kirikus ning taevase ja maise kiriku ühist jumalateenistust, mida ei piira aeg ega ruum. Liturgias muudab Püha Vaim armulauaannid Kristuse ihuks ja vereks ning seeläbi uuendatakse ka inimesed. Maapealset jumalateenistust ühendab taevasega keerubitelaul (kr χερουβικόν), mis algab sõnadega: „Nüüd tähendame (kujutame) meie salaviisil keerubeid... .“ Liturgia esimeses osas, usuõppijate liturgial, tullakse kokku kirikusse ning kuuldakse epistlit, evangeeliumit ja jutlust. Selle lõpetavad palved usuõppijate ja usklike eest. Teine osa on usklike ehk armulaualiturgia, mis algab suure sissekäiguga. Järgneb usutunnistus ja liturgia olulisim osa – anafoor, mil tuuakse veretu ohver Kristuse päästetöö mälestuseks ning saadakse osa Tema tõelisest ihust ja verest. Armualauateenistus lõpeb tänupalvete ja lõppõnnistusega.