Dispensatsioon on kirikuõiguslik akt, millega on mõjuval põhjusel võimalik vabastada inimene talle tavapäraselt kehtiva kirikliku kohustuse täitmisest. See ei ole reeglina üleüldine, vaid seda kasutatakse konkreetsete üksikjuhtumite lahendamiseks. Dispensatsioonid on näiteks abiellumist takistavatest teatud tingimustest, euharistlikust paastust ja pühapäevasel jumalateenistusel osalemise kohustusest vabastamine. Dispensatsiooni saab anda paavst, piiskop või generaalvikaar 1983. aasta kanoonilise õiguse koodeksis (CIC, cc 85–93) sätestatud tingimustel.