Dalmaatika kui kaunistatud tuunika kuulus Rooma riigis 3.–4. sajandil nii meeste kui ka naiste tavariietuse hulka, kust võeti üle liturgilisse riietusse. Dalmaatikast kujunes diakoni peamine teenistusrõivas, mida ta kannab alba peal ja mis sarnaneb preestrite missarüü ehk kaasulaga. See on laiade käistega ja ristikujulise lõikega rüü, enamasti ornamendiga kaunistatud ja kirikuaasta vastava perioodi liturgilistes värvides. Eriti pidulikel jumalateenistustel kuulub dalmaatika ka piiskopi riietusse, kuid piiskopi dalmaatika on tavaliselt õhemast materjalist, sest tema kannab seda kaasula all. Idakirikus on dalmaatika analoogideks diakoni rõivastuses stihhaar ja piiskopi rõivastuses sakkos.