Corpus christianum on keskajast pärinev ühiskonnakorralduse ideaalmudel. Selle kohaselt on Kristus kogu ühiskonna nähtamatu pea. Ilmalik ja vaimulik võim ei konkureeri omavahel ülemvõimu pärast, vaid eksisteerivad harmooniliselt koos, toetudes kristlikel väärtustel ja normidel põhinevatele institutsioonidele ja õiguskorrale. Keskaegne ühiskond oli üles ehitatud corpus christianum’i põhimõttel, kuigi see ei realiseerunud kunagi täielikult. Varauusajal levima hakanud usuline pluralism ja hiljem, eriti 19.–20. sajandil aset leidnud ulatuslik ilmalikustumine muutsid corpus christianum’i mudeli rakendamise võimatuks.