Frantsisklaste seas tekkinud vaidlused vaesusenõude küsimuses viisid 16. sajandil nende jagunemiseni mitmeks haruks. Ühe neist harudest rajas 1525. aastal itaallane Matteo da Bascio (1495–1552), selle liikmed soovisid jäljendada võimalikult suurel määral püha Assisi Franciscuse (1181/1182–1226) vaesuse ja lihtsuse ideaale. Uue ordu liikmetel oli kohustus kanda habet, teistest frantsisklastest eristas neid ka lihtsama lõike ja pika teravatipulise kapuutsiga ordurüü, mis andis ordule nime – kaputsiinid (ametlik nimi Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum). Paavst tunnustas neid 1528, lõplikult iseseisvusid nad orduna 1619. aastal. 1538. aastal loodi ka kaputsiinide naisharu. Kaputsiinid lähtuvad püha Franciscuse vaimsusest, nende tegevuses on olnud kesksel kohal kristlik misjon, rahusõnumi kuulutamine ning hoolitsemine vaeste ja haigete eest. Eestis tegutsesid kaputsiinid aktiivselt 1930. aastatel, hiljem on paljusid eesti katoliiklasi mõjutanud Leedus töötanud kaputsiinipreester Stanislovas Dobrovolskis (1918–2005).
