Partikulaarbaptistide vool tekkis 1630. aastate teisel poolel ja lähtus reformeeritud kirikute ühe peamise teoloogi Johann Calvini (1509–1564) lunastusõpetusest, mistõttu on neid teistes keeltes nimetatud ka reformeeritud või kalvinistlikeks baptistideks. Kuna lepituse ja lunastuse küsimuses ei ole baptistidel ühist õpetust, on nii partikulaarbaptistlik kui ka sellele vastanduv generaalbaptistlik vool tänaseni baptismis aktsepteeritud. Mõnes riigis on partikulaarbaptistide kogudused koondunud eraldi organisatsioonidesse.
