Angloisraelism põhineb uskumusel, et muistse Iisraeli kuningriigi vallutamise ja selle elanike küüditamise järel ajalookirjutusest kadunud 10 põhjapoolset hõimu ei segunenud teiste rahvastega, vaid panid ise aluse uutele rahvastele, unustades oma varasema identiteedi. Hilisemate rännetega jõudsid need rahvad Euroopasse, asustades peamiselt Briti saared ja Euroopa põhjaosa – seega on 10 kadunud hõimu valdavalt samastatavad keldi ja germaani rahvastega. Oma teooria toetuseks püüavad angloisraelistid jälgida muistsele Iisraelile antud ettekuulutuste täitumist nüüdisaegsete riikide ja rahvaste ajaloos, kasutada keeleteaduslikke, arheoloogilisi ja semiootilisi avastusi, neid sageli meelevaldselt ja ebateaduslikult tõlgendades. Esimesed angloisraelismi teooriat sisaldavad kirjutised pärinevad 16. sajandi Inglismaalt, kuid laiemalt sai teooria tuntuks Briti impeeriumi hiilgeajal 19. sajandi keskel. Suurbritanniast levis see Briti kolooniatesse ja Ameerika Ühendriikidesse, kus selle üks tuntumaid propageerijaid oli evangelist Herbert W. Armstrong (1892–1986) ja tema rajatud Ülemaailmne Jumala Kirik (Worldwide Church of God).
