Õie ehituses kajastub ka õie tolmlemisviis. Putuktolmlevate taimede õiekroon on silmatorkav ja nende õiepõhjal asuvad nektarinäärmed. Nektarinäärmed asetsevad tavaliselt emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- või kroonlehtedel. Nii paiknevad karusmarjal, sõstral, pirnipuul, vahtral, paakspuul ja hobukastanil nektarinäärmed õiepõhjal, kirsipuul ja ploomipuul aga tupplehtede siseseintel. Pärnal aga eritab nektarit kogu lihakas õiepõhi. Sinepil aga asuvad nektarinäärmed tolmukate alusel. Mõnedel taimeliikidel on nektarinäärmed kaitstud karvakestega (paju, vaarikas, viljapuud, hobukastan) või soomustega (kurgirohi), mis kaitsevad eritatud nektarit sademetega väljauhtumise või kiire kuivamise eest. Vihma kaitseks on mitmete taimede õied pöördunud allapoole (vaarikas, kurgirohi, ojamõõl jne).