Piibliuurijate liikumisele pani 1870. aastatel aluse Charles Taze Russell (1852–1916), kes leidis, et enamik kristlikke kirikuid on eksiteele sattunud ja vaid Piibli hoolsa uurimise abil on võimalik taastada Jumala algne puhas sõnum. Adventismist mõjutusi saades kujunes liikumises keskseks maailmalõpuga seotud ettekuulutuste tõlgendamine ja sellele eelnevate sündmuste täpse kronoloogia koostamine, kuid loobuti ka mitmetest põhisuuna kristlusele omastest uskumustest, nagu kolmainuõpetus ja usk hinge surematusesse. Juba Russelli eluajal hakkas liikumine eri seisukohtade tõttu jagunema iseseisvateks gruppideks, neist suurimast, Russellile ustavaks jäänud harust kujunesid välja Jehoova tunnistajad. Nüüdisajal on säilinud veel mitmeid Jehoova tunnistajatest sõltumatuid piibliuurijate organisatsioone, kuid need on Jehoova tunnistajatega võrreldes väikesearvulised.