Lõkad on välja kujunenud vabalt õlgadele ja rinnale langevast särgikraest. 17. sajandil kujunes neist peamiselt protestantlike vaimulike kaelaside. Neile omistati ka vaimulik tähendus: lõkad pidid sümboliseerima käsku ja evangeeliumi kui reformatoorse õigeksmõistuõpetuse keskseid mõisteid.