Eristatakse looduslikku ja kunstlikku valikut. Looduslik valik seisneb elamistingimustele kohasemate isendite suuremas võimaluses ellu jääda ja järglasi saada. Mesilastel asub paarumislennule välja lennanud mesilasema jälitama 200–600 isamesilast. Teisisõnu, loodusliku valiku tulemusena jõuavad mesilasemale järele parema lennuvõimega isamesilased. Paarumislennult tagasi pöörduv mesilasema peab leidma üles oma taru (pesa), seega toimub looduslik valik parema orienteerumisvõime suunas. Kunstlik valik seisneb inimese sihipärases tegevuses teatud omadustega isendite väljapraakimises ja sobivamate omadustega isendite paljundamises. Kunstlik valik võib olla stabiliseeriv, kus antakse paljunemisvõimalus teatud omadustega isenditele või suunav, mille puhul eelistatakse ainult teatud kindlaid omadusi. Mesilaste valikul eelistatakse sülemlemiskainust (paljundusmaterjali võetakse sülemlemiskainematest peredest) ja tigedust (välditakse paljundusmaterjali võtmist tigedatest peredest, aga ka emade kasvatamist tigedates peredes). Eristatakse veel üksikvalikut ja massvalikut. Üksikvaliku puhul valitakse paljundusmaterjaliks mesilaspere, kes kõige enam vastab valiku eesmärkidele. Massvaliku puhul aga püütakse valikuga kõrvaldada paljundamisest kõige ebasoovitamate omadustega mesilaspered.