Armeenia apostliku kiriku ajalugu arvestatakse 4. sajandi algusest, mil Armeenia võttis esimese riigina vastu ristiusu ja Armeenia kirikust sai sellega maailma esimene riigikirik. 6. sajandil keeldus Armeenia kirik tunnistamast Chalkedoni kirikukogu otsuseid, jäädes Kristuse loomuse küsimuses miafüsiitlikule positsioonile. Sellega eraldus ta Konstatinoopoli patriarhaadist ja kuulub nüüdisajal vanade idakirikute hulka. Armeenia apostlik kirik peab ennast armeenia rahvuskirikuks, sinna kuulub enamik armeenlasi nii Armeenias kui välismaal. Kirikukalendrina kasutatakse Gregoriuse kalendrit. Kristuse sündi ja ristimist tähistatakse vana tava kohaselt samal päeval, 6. jaanuaril. Kirikul on neli iseseisvat patriarhi (Armeenias, Iisraelis, Liibanonis ja Türgis), kellest esimesena võrdsete seas tunnistatakse Armeenias Vagharšapatis resideerivat Etšhmiadzini katoolikost. Eestis tegutseb Armeenia Apostliku Kiriku kogudus alates 1994. aastast.
