„Apostlikud kaanonid” moodustavad „Apostlike konstitutsioonide” viimase peatüki. Peamiselt puudutavad need piiskopi rolli kirikus, kiriku juhtimise põhimõtteid, vaimulikkonna kohustusi ja õigusi, sakramentide jagamist ja suhteid mittekristlastega. Pärimuse kohaselt on need kehtestanud apostlid ise. Eri käsikirjades on nende arv erinev: süüria ja kreeka keeles 84 või 85, kopti keeles 71, araabia keeles 56. Ladina keelde tõlkis Dionysius Exiguus (u 470–544) nendest vaid esimesed 50. Nii on ka eri kirikute traditsioonis nende arv erinev: näiteks õigeusu kanooniline õigus tunnistab kõiki 85 kaanonit, samal ajal kui roomakatoliku kanoonilisse õigusesse lülitati vaid 50 kaanonit.
