varakristlik autor, kes loogilistele ja ratsionaalsetele argumentidele tuginedes võttis sõna kristliku usu ja õpetuse kaitseks
Hea teada
Primaarses, kirikuloolises tähenduses mõistetakse apologeetidena neid varakristlikke, apostlitejärgse ajastu (2.–3. sajandi) teolooge, kes pühendasid suure osa oma tegevusest kristliku õpetuse aluste kindlustamisele kristluse suhtes vaenulikus kreeka-rooma ühiskonnas ja panid sellega aluse kristlikule teoloogilisele mõtteloole. Taoliste teoloogide hulka loetakse näiteks Clemens Aleksandriast, Justinus Märter, Melito Sardisest, Tertullianus jpt. Apologeetide tegevusvaldkonda nimetatakse apologeetikaks, nende kirjutisi apoloogiateks.
Mõnesid Pühasid Isasid nimetatakse apologeetideks, kuna nad kaitsesid ristiusu õpetust usuvaenlaste eest, kes seadsid selle naljakasse või rumalasse valgusesse.
