Angkor Vat oli algselt pühendatud Višnule ja seotud devaraadža e jumal-kuninga kultusega. Pärast Khmeri suurriigi lagunemist 15. saj muudeti Angkor Vat osaliselt budistlikuks pühamuks. Mõõtudega 187x215 m onAngkor Vat üks maailma suurimaid sakraalehitisi. See on ümbritsetud galeriiga, mille seinu katavad bareljeefid "Mahābhārata" ja "Rāmājana" stseenidega. 5 torniga peaehitis sümboliseerib Meru mäge. Kuningas Džajavarman VII (1181–1218) kehtestas riigiusundiks hinduismi asemele mahajaana budismi ning seostas jumal-kuninga kultuse Avalokitešvaraga. Ta rajas uue pealinna Angkor Thomi keskse Bayoni templiga, mille 54 torni on kaunistatud Avalokitešvarana kujutatud kuninga nelja suunda vaatavate 3–4,5 m kõrguste reljeef-portreedega.