Tekitajaks on bakter Phaenibacillus larvae. Levib põhiliselt suve teisel poolel ja temast tabandub peamiselt kaanetatud haue. Haigusesse surnud vaglad värvuvad pruuniks ja muutuvad venivaks ebameeldiva lõhnaga (tisleriliimi) massiks. Haudme kaanetis langeb sisse ja mesilased üritavad seda maha närida. Ameerika haudmemädaniku esinemist saab diagnoosida peaaegu kaks aastat enne haudme massilist nakatumist meest võetud proovidest. Ainult medikamentoosne ravi antibiootikumidega ei ole andnud häid tulemusi. Tuleb kasutada kompleksravi, kus pered aetakse kaks korda suve jooksul üle kärjepõhjadega varustatud raamidele, tarud desinfitseeritakse, kas leeklambiga, 2%-se Virkon S lahusega või 6–7%-se formaliinilahusega. Mesilaste alt vabanenud kärjed sulatatakse, koos seal oleva haudmega. Toorvaha üleandmisel vahatööstusele on vaja kindlasti saatekirjas märkida, et vaha pärineb ameerika haudmemädanikku nakatunud (või nakatumiskahtlusega) mesilast. Bakteri Paenibacillus larvae eosed võivad suiras, kärgedes ja mees, samuti inventaris säilida eluvõimelistena kuni 35 aastat. Kuna ameerika haudmemädaniku eosed on väga vastupidavad (näiteks mees hävivad nad 100° juures alles 20 minuti jooksul), tuleb haiguse avastamisel kogu inventar hoolikalt desinfitseerida, kõik kasutuses olnud kärjed sulatada ja mesi tarvitada ainult inimtoiduks.
