Enam kasvatatakse teda Põhja- ja Lääne-Eestis õhukestel ja keskmise sügavusega rähksetel muldadel. Varred algul püstised, hiljem lamanduvad. Lehed kolmetised, abilehed väikeste hammastega või terveservalised. Õitseb juulist augustini. Õied mitmes varjundis violetsed, sinised või valged, paiknevad varre või varreharude tipus silinderjates kobarates. Nektarinäärmed paiknevad õie põhjal ringikujuliselt tolmukate aluse ja sigimiku vahel. Nektar värvusetu ja sisaldab 30–50% suhkruid. Õitsemine algab alumistest õisikutest, kus avanevad kõigepealt alumised õied. Õied hakkavad avanema hommikul kella 8 paiku. Massiline õite avanemine toimub kella 9–11 vahel. Pärast kella 15 õied enam ei avane. Korraga on õisikus avanenud kuni 8 õit. Ööseks õied ei sulgu ja ühe õie õitsemine kestab 2–3 päeva, kogu õisikul aga 10–14 päeva. Mesilased koguvad lutserni õitelt nii nektarit kui ka õietolmu. Õietolm määrdunud hall. Üks õis võib eritada kuni 0,106 mg suhkrut, mis ümberarvestatult hektarile teeb välja 100 kg/ha.
