üks kahest peamisest teoloogilisest ja eksegeetilisest traditsioonist 2.–5. sajandil, mis tähtsustas Piibli allegoorilist tõlgendamist ja Jeesuse Kristuse jumalikkust
Hea teada
Aleksandria koolkond osutab teatud üldistele suundumustele filosoofilis-teoloogilises mõtlemises ega ole koolkond selle sõna ranges tähenduses. Koolkonna keskus oli Egiptuses Aleksandrias asunud teoloogia akadeemia. Piibli eksegeesis eelistasid need mõtlejad teksti allegoorilist tõlgendamist, kristoloogias rõhutasid aga Jeesuse Kristuse jumalikkust ning paistsid silma võitluses õpetustega, mis rõhutasid liialt Kristuse inimlikke aspekte (adoptsionism, nestoriaanlus). Koolkond muutus eriti mõjukaks 3.–4. sajandil, selle silmapaistvaimad esindajad olid Clemens Aleksandriast (u 150–215), Origenes (u 184–253), Athanasios (u 295–373), Didymos Pime (u 313–398) ja Kyrillos Aleksandriast (u 376–444).