Viimastel aastakümnetel on täheldatud seal ka mesilasperede arvukuse kiiret kasvu. Aafrikas on hinnanguliselt kokku umbes 16 miljonit mesilasperet. Samuti on Aafrika eri osad väga erinevad oma klimaatiliste tingimuste poolest. Ala, mis hõlmab Etioopia, Somaalia, Keenia, Tansaania ja Uganda, nimetatakse Ida-Aafrikaks. Seal ulatuvad mesinduse traditsioonid tuhandete aastate taha. Mesilastarud valmistatakse seal peamiselt puukoorest ja riputatakse puude okste külge horisontaalselt. Koorest valmistatud tarude läbimõõdud on piirkonniti väga erinevad. Egiptuses, kus kasutatakse suurema läbimõõduga tarusid, on meesaagid suuremad. Mett võetakse peamiselt öösiti, milleks süüdatakse mesilaste tarud põlema. Põlevast tarust põgenenud mesilased kobarduvad mõne lähedalasuva puu oksa külge, kust nad hiljem tarru tagasi aetakse. Suurem osa meest kasutatakse elanike poolt oma tarbeks, üsna suur osa aga läheb õlle valmistamiseks. Meest ja veest valmistatud õlle alkoholisisaldus on tavaliselt 4–6% ega erine enamiku õllesortide alkoholisisaldusest. Õllele paremate maitseomaduste andmiseks pannakse õllevirdesse veel suira, kärgi ja mõnikord ka teravilja. Mesilaste haigusi on Aafrikas vähe uuritud, kuid mitmed Euroopast ja Ameerikast pärit mesindusteadlased on väitnud, et aafrika mesilased on suhteliselt resistentsed Euroopas ja Ameerikas levinud mesilaste- ja haudmehaiguste suhtes. Samas on viimastel aastatel täheldatud ka Aafrikas varroalesta levikut.